Katseloomad

Teadlased varjavad salajastes loomkatselaborites toimuvat. Veel enam - väga tihti ei avalikustata sedagi, kes loomkatseid läbi viivad. Nõnda ei tea enamik inimesi sellest tõsisest probleemist midagi ning loomad peavad ilma igasuguse toetuseta jõhkraid piinu taluma. Tegelikult on peaaegu kõigile eluskatsetele olemas alternatiivid ning reaalne vajadus loomkatseteks on pahatihti vaid näiline.

Igal aastal sureb maailmas loomkatsete tagajärjel miljoneid loomi. Loomade peal testitakse muuhulgas ravimeid, kosmeetikat, kodukeemiat ja relvi. Mitmetest laborite uurimistest on selgunud, et katseloomi peetakse liiga väikestes puurides, neil napib tihtipeale toitu ja vett. Katseloomade sotsiaalne kontakt teiste loomadega on piiratud, mistõttu nad kannatavad masenduse ja üksindustunde all. Loomad saavad oma kitsastest puuridest välja vaid veel suuremate õuduste läbielamiseks - see tähendab piinavate katsete ajaks. Paljud katseloomad lähevad taolisest kohtlemisest hulluks või langevad sügavasse depressiooni.

Loomkatseid on mitmesuguseid: loomi piinatakse elektriga, pannakse söövitavaid aineid silmadesse ja marrastatud nahale, kõrvetatakse keeva vee või tulega, opereeritakse ilma tuimestust kasutamata, sunnitakse sisse hingama või muul moel tarbima erinevaid mürke, surutakse kitsastesse klaastorudesse või tehakse psühholiigilisi vaimselt terroriseerivad katseid jne. Peale selle kannatavad katseloomad tihti ka loomkatsetajate toore ja hoolimatu kohtlemise all, mis põhjustab neile lisapiinu, vigastusi ja vaevusi.

Eestis on levinud arvamus, et meie riik on loomadega eksperimenteerimise süüst puhas. Tegelikult ei ole loomakaitsjad ja loomaõiguslasedki jõudnud piisavalt tähelepanu pöörata faktile, et tegelikult on Eestis nt vivaariumid täiesti olemas.
On tõsi, et Eestis on kosmeetika, kodukeemia ja muude sääraste toodete loomadel katsetamine keelatud, kuid lubatud on eksperimendid valdkondades, mis puudutavad otseselt inimeste ja loomade tervist, haridust ja koolitust, kohtulikku uurimist, teaduslikku uudishimu jne. Eestis on umbes neli-viis ametlikku vivaariumi, kuid arvatavasti leidub ka selliseid, mille tegevus ei ole üldse avalik. Põhiliselt tehakse meil katseid hiirte ja rottide, harvem jäneste peal, ent lubatud on eksperimenteerida ka näiteks primaatide, koerte, kasside või põllumajandusloomadega. Eksperimendid on piinavad ja valulikud, ning kuna loomkatsetele on rohkem kui nelisada alternatiivi, siis jääb selgusetuks, miks pole eluskatseid nendega asendatud.
Kui loomkatseid inimeste tervist puudutavas osas veel mingitel tingimustel sallida võiks, ei saa seda aga kindlasti öelda muude eksperimentide kohta. Väga paljude teadusharude, näiteks kliinilise psühholoogia või meditsiinitudengid on sunnitud läbi viima mõttetuid, kulukaid ning jõhkraid loomkatseid. Loomade närvisüsteemi ja elunditega manipuleeritakse, neid opereeritakse, nägemaks nende sisikonda, neid vigastatakse, uurimaks nende käitumist. Taolised katsed on kergesti asendatavad näiteks tehismaterjalidest loomamakettide või kolmemõõtmeliste arvutiprogrammidega, ent paraku jätkavad konservatiivsed õppejõud endiselt oma sadistlikke eksperimente.

Kuigi tarbekaupade loomadel katsetamine on Eestis keelatud, müüakse meie poodides arvukalt välismaist päritolu tooteid, mida on sel viisil testitud, ning seega soosib Eesti kaudselt ka taolisi katseid. Levinumad eluskatsed on näiteks Draize test, mis seisneb katsetatava kemikaali looma silmadesse ning marrastatud nahale tilgutamises, LD-50 test, kus sunnitakse loomi teatavaid aineid nii palju sisse sööma, hingama või mõnel muul moel tarbima, et pooled katses osalevad loomad sureksid, kusjuures nende katsete puhul ei kasutata valuvaigisteid ning need tekitavad loomale verejookse, mädaseid haavu, palavikku, paistetusi, kasvajaid ja ekstreemset valu. Lahenduseks oleks inimeste teavitamine sääraste firmade kulisside taga toimuvast sadismist ning loomavaenulike toodete boikoteerimine. Õnneks keelustatakse Euroopa Liidus märtsis 2009 kosmeetika loomkatsed ning seega võtavad firmad loomasõbralikumad alternatiivid kasutusele, mida paljud ka juba praeguseks teevad.

Igal aastal sureb eluskatsete tagajärjel sadu miljoneid loomi. Nende elutingimused on väljakannatamatud, nendega tehtavad eksperimendid põhjustavad agooniat ning katsed on tihti mõttetu, nii alternatiivide olemasolu kui ka arusaamatu uudishimu tõttu. Kui Eestis tehakse loomkatseid põhiliselt meditsiinilistel või koolituslikel eesmärkidel, siis mujal maailmas piinatakse miljoneid primaate, närilisi ja muid loomi ka tootearenduslikel või sõjalistel eesmärkidel.

Paljud kosmeetika-, kodukeemia- ning lemmikloomatooted on loodud miljonite süütute loomade elu ja vaimse ning füüsilise tervise hinnaga. Kuigi seadus sääraseid katseid otseselt ei nõua, vaid lubab kasutatada alternatiive, jätkavad sajad firmad endiselt loomade piinamist. Sääraste katsete eesmärgiks polegi tihtipeale mitte toote ohutuse tagamine, vaid üksnes mürgisuse astme kindlaksmääramine. Katsed seisnevad loomade naha söövitamises, vere mürgitamises, kemikaalide söögi- ja hingamistorude kaudses manustamises ning muus säärases, ja tekitavad loomadele kõhulahtisust, mädavooluseid, paistetusi, veriseid kärnu jms.

Sõjalised loomkatsed on ääretult valulikud ning nende eesmärk pole kuidagi põhjendatud. Piinarikkaid eksperimente viiakse läbi koerte, kasside, jäneste, kitsede, sigade, lammaste, hobuste, lehmade, ahvide, tuvide, hiirte, konnade ja merisigade peal, keda mürgitatakse, kiiritatakse, lastakse õhku, pannakse põlema, tulistatakse automaatidest ja piinatakse muud moodi erinevates keemilistes, bioloogilistes ja teistes katsetustes. Militaarseid eluskatseid on umbkaudu 725 liiki. Lisaks jõhkrale loomapiinamisele kahjustavad need keskkonda - näiteks on pommikatsetuste tagajärjel Atlandi ookeanis ja Ameerika edelaosas sadu loomaliike hävinud.

Mida saad teha sina
Ära osta loomadel katsetatud tooteid! Kaubanduskeskustes sisseoste tehes jälgi alati, et vajalikud kosmeetika- ja kodukeemiatooted ning isegi lemmikloomatoidud oleksid loomkatsevabad. Tuntuimad mitte-loomkatsetavad firmad on näiteks Nivea, Avon, Oriflame, Lumene, Schwarzkopf. Loomadel mittekatsetatud toodetel on tavaliselt jänkupilt või kirjad "Against animal testing", "Not tested on animals". Kõik tootjad siiski oma tooteid ei märgista, kahtluse korral saad infot siit
Eesti tootjad loomadel katseid ei tee, näiteks firma Puhas Loodus on loomkatsetevaba.
Kui tahad aktiivselt loomkatsete vastu seista, siis võta ühendust erinevate katseid tegevate firmadega, nende maaletoojatega ja neid edasimüüvate kauplustega. Ole oma arvamuse avaldamisel julge ning otsekohene. Samuti on palju kasu ajakirjade-ajalehtede ilu/kodu/tarbija/lemmiklooma rubriikide informeerimisest.

Lisalugemist
Stop Animal Tests
Uncaged
Tartu Ãœlikooli arstiteaduskonna Biomeedikumi vivaarium
Loomkatse läbiviimise loa taotlus loomkatse läbiviimise loakomisjonile
Hirmunud teadlased hoiavad loomkatsete infot saladuses