Loomad meelelahutuses

Maailmas kasutatakse igal aastal miljoneid loomi rahva lõbustamiseks ja raha teenimiseks. Tsirkused, loomaaiad, härjavõitlused, rodeod ja paljud teised atraktsioonid võivad inimestele küll meeldida, ent loomadele osutuvad need tavaliselt õudusunenägudeks.

Treenerid suhtuvad loomade sotsiaalsetesse, vaimsetesse ja füüsilistesse vajadustesse sageli väga ükskõikselt. Dresseerimisel kasutatakse jõhkraid meetodeid nagu peksmine, vaimne terror ja söögi ning joogi piiramine. Säärane tegevus toimub teadupärast klientide silmade eest varjatult, nõnda et viimased jälgivad etendusi ja vaatemänge teadmatuses laval esinevate loomade kannatuste kohta.

Metsloomade loomuses pole teisest liigist autoriteedile allumine ning sellepärast kohtlevad dresseerijad oma loomi väga karmi käega. Näiteks õpetab USA elevanditreener Tim oma õpilast ühes salakaameraga lindistatud videos nõnda: "Torka see konks tema [elevandi] sisse! Pane ta röökima!" Ja teistmoodi ei olegi võimalik, kuna metsloom ei allu inimesele vabatahtlikult. Ja seega kuna loomi peaaegu et ei olegi võimalik ilma mõne jõhkra meetodita taltsutada, ei tulekski sellist asja teha. Inimestel on tänapäeval niivõrd palju teisi meelelahutusallikaid.

Loomad meelelahutuses ja Eesti
Inimesed mõtlevad tsirkuseetendusi vaadates harva, miks on suured ja tugevad loomad, näiteks elevandid, nõus tegema täiesti absurdseid ja alandavaid asju nagu kasvatama tiritamme. Paraku saavutatakse sellised tulemused äärmiselt jõhkrate ja piinavate meetoditega. Loomi piitsutatakse, torgatakse teravate või elektrifitseeritud metallvarrastega ning neid pekstakse. Lisaks intensiivsele vägivallale ja toorutsemisele on loomad sunnitud muidki õudusi läbi elama. Kuudepikkune vangistus ja linnast linna loksumine tähendab neile üksindust ja frustratsiooni. Stressirohke olme ja sanitaartingimuste puudulikkuse, samuti talitajate vägivallatsemiste tõttu haigestuvad loomad küllaltki sageli, kuid tavaliselt ei võimaldata neile mingit arstiabi. Metsloomad ei peaks veetma tervet oma elu keskkonnas, kus neid koheldakse nagu mööblit või rahateenimismasinat; nad peaksid elama vabas looduses värske õhu ja seltsiliste juures. Enamik metsloomi on tsirkuse tingimustes nii alla surutud, et nad ei ole võimelised järglasi saama. Seega ostetakse tsirkustesse uusi loomi tavaliselt mustalt turult, selline äri põhjustab aga suuri kannatusi nii loomadele kui ka looduskeskkonnale.
Eestis õnneks ühtegi loomi kasutavat tsirkust ei ole, kuid igal aastal külastavad meid mitmed rändtsirkused, mis tulevad põhiliselt Venemaalt, Ukrainast ja mujalt Ida-Euroopast. Põhilise atraktsioonina reklaamitakse just metsloomi. Etenduste ajaks võetakse loomi talitama väga tihti nö ‘inimesed tänavalt’, kel ei ole puudub igasugune väljaõpe ja kogemus. Saades tavaliselt miinimumpalka ei ole need inimesed vähemalgi määral loomade heaolust huvitatud ja suhtuvad nende kohtlemisse ükskõikselt.
Tsirkus ei pea olema julm ning võigas äri. Rootsis, Austrias, Costa Ricas, Indias, Soomes ja Singapuris on loomade kasutamine tsirkuses keelatud või piiratud. Olgu tsirkus mustkunstnike, köietantsijate, tuleneelajate, klounide, žonglööride, akrobaatide ja kondiväänajate pärusmaa, kuna nemad teevad seda omal valikult ja vabatahtlikult, mitte aga vangistatud loomade piinalaager.

Kuigi loomaaedades loomi otseselt ei piinata (kuigi vägivallajuhtumeid siiski esineb), on looma vangistamine ning loomulikust elukeskkonnast eraldamine juba iseenesest väärkohtlemine. Peale selle on loomade puurid tihtipeale liiga väikesed, talitajad ei puhasta neid korralikult, siseruumides puudub normaalne ventilatsioon ja toit pole piisavalt vitamiinirikas. Suurtel loomadel, näiteks elevantidel, pole isegi tarandikes piisavalt liikumisruumi. Loomad ei ole loomaaedades õnnelikud ning on kuritegu neid rahateenimise eesmärgil elu lõpuni vangis pidada. Loomaaeda peetakse tihti paigaks, kust lapsed saavad loomade kohta palju õppida, aga tegelikult ei käitu loom vangistuses sugugi nii nagu vabaduses. Loomaaedadest on palju harivamad on dokumentaalfilmid ja arvutiprogrammid, kus saab jälgida loomade elu nende loomulikus keskkonnas.

Inimesed, kellele loomade ekspluateerimine meelelahutusäris vastukarva on, kasutavad taoliste institutsioonide vastu boikoti-taktikat. Mida rohkem inimesi otsustavad tsirkustesse ja loomaaedadesse minemata jätta, seda vähem tulusaks muutuvad need ettevõtjatele ning seetõttu võivad viimased loomadega äritsemise vastu huvi kaotada.

Loomad meelelahutuses ja muu maailm
Eestis kasutatakse loomi meelelahutamise eesmärgil suhteliselt vähe. Meie õnneks on Eesti paljudest "atraktsioonidest", nagu näiteks härjavõitlus, puutumata jäänud.
Härjavõitlustele eelneb päevade või isegi nädalate pikkume terror. Loomad vangistatakse väikestesse puuridesse, neid hoitakse pimeduses ja näljas ning torgitakse võre vahelt kaigastega. Eesmärgiks on ajada loom etenduse ajaks võimalikult vihaseks, et publik saaks "nauditava" elamuse. Härjavõitlused on kestnud juba aastasadu ning alati on nende vältimatuks lõpuks loomade alandav ja piinarikas surm.

Rodeo on samuti üks äärmiselt julm viis meelelahutamiseks. Nimelt seotakse sadu kilosid kaaluvate härgade kõhtude ümber peenikesed nöörid, mis pitsitavad loomade genitaale ja tekitavad põrgulikku valu. Säärane protseduur ongi põhjuseks, miks loomad metsikult perutama hakkavad. Kui loomad rodeo ajal viga saavad, mida juhtub selle "spordiala" metsikuse tõttu küllaltki sageli, ei anta neile tavaliselt mitte mingisugust veterinaarset abi ning loomad peavad kannatama ränki piinu.

USA-s on loomadel meelelahutuses väga mitmekesine "tööpõld". Eesleid sunnitakse mitmete meetrite kõrgustest vettehüppetornidest alla kargama, jaanalinde rakendatakse kaarikute ette, väikesed pärdikud sätitakse ponide selga nõnda, et nad peavad vastu tahtmist osalema võiduajamistel jne. Õnneks leidub nendes maades ka palju loomade ekspluateerimise suhtes teadlikke inimesi, kes on taolise "meelelahutuse" vastu.

Loomadega korraldatavad võitlused

Venemaal ja vähemal määral ka Eestis korraldatakse illegaalseid koertevõitlusi. Koertevõitluse ainsaks eesmärgiks on vaadata, kuidas agressiivseks ja vihaseks treenitud loomad üksteist lõhki rebivad ja tappa üritavad. Koertevõitlustes ringleb väga suur raha ja kohapeal sõlmitakse hiiglaslikke kihlvedusid. Uurimise käigus on selgunud, et Eestis toimuvad koertevõitlused põhiliselt Ida-Virumaal. Treenimiseks ostetakse tihti loomi varjupaikadest, mitmetele varjupaigapidajatele on pakutud suuri summasid selle eest, et võitluste korraldajaid varustataks regulaarselt "hundikoera tüüpi" koertega. Õnneks on enamik varjupaikade pidajaid vastutustundlikud inimesed, kes on sellest keeldunud. Liikumisele Loomade Nimel on aga teada ka mõned inimesed, kes teevad treeneritega koostööd.

Mida saad teha sina
Ära külasta loomi kasutavaid tsirkuseid, loomaaedu ja muid üritusi, mis loomi vägivaldselt eksponeerivad. Kui sinu linna või asulasse on tulemas rändtsirkus, siis võta ühendust kohaliku omavalitsusega, kontrollimaks, kas tsirkusel on olemas kehtiv esinemisluba, tihti see puudub neil väiksemates kohtades etendusi andes. Räägi oma õppeasutuses, töökohas ja tutvusringkonnas tsirkuste julmusest.
Kui külastad siiski mõnda loomi kasutavat etendust või kohta, siis jälgi hoolega seal eksponeeritavate loomade seisundit. Kui tundub, et midagi on valesti, siis võta koheselt ühendust Veterinaar- ja Toiduametiga või mõne Eestis tegutseva loomade õiguste eest seisva organisatsiooniga.

Lisalugemist
loomadtsirkuses.com
circuses.com
Faktid tsirkuste kohta (inglise keeles)
Koertevõitlused
Video tsirkuse glamuurist ja tsirkuseloomade tegelikkusest:
http://www.vividbroadcast.co.uk/download/bornfree/Bornfree.wmv
Fakte tsirkuseloomadest (eesti keeles):
http://files.loomakaitse.ee/pdf/voldikud/ELS_faktid_tsirkuse_loomadest_E...