Loomaõiguslusest Eesti meedias

Siin on viited erinevatele loomaõiguslusega seotud artiklitele ja videotele, mis on ilmunud Eesti meedias. Need ei pruugi peegeldada Loomade Nimel seisukohti ning me ei vastuta nende sisu eest. Pealkirjale klikates saad lugeda algset artiklit, mida tsiteerime, või videot, mida viitame. Head lugemist ja vaatamist!

Karusnahatööstuse vastu protestijad säilitasid rahu (Tallinna Postimees, 14.11.2009)
Täna kell kaks Tallinnas Musumäelt alanud karusnahatööstuse vastane rongkäik möödus ilma suuremate vahejuhtumiteta.
Külmad ilmad tõid tänavatele karusnahavastased (Reporter, 14.11.2009)
Loomakaitsjad korraldasid jalutuskäigu Tallinna vanalinnas, et teadvustada karusnaha kasutamise ebaeetilisust.
Karusnahavastased korraldavad Tallinna vanalinnas rongkäigu (Õhtuleht, 14.11.2009)
Liikumine Loomade Nimel korraldab Tallinna vanalinnas karusnahavastase rongkäigu.
TV3: Loomasõbrad tekitasid poodnikes paanikat (Delfi, 14.11.2009)
Tallinnas toimus karusnahavastane pikett.
Känguru piinamine tsirkuses vihastab loomakaitsjaid (Õhtuleht, 08.06.2009)
Loomakaitsjad sattusid Tartus pealt nägema, kuidas loomade tsirkuses vägivallatseti seal esineva känguruga.
Loomaõiguslased avaldavad Tallinnas meelt metsloomade kasutamise vastu tsirkuses (Päevaleht, 16.05.2009)
Meeleavaldused toimuvad, et öelda ei metsloomade kasutamise vastu tsirkustes, teatas Loomade Nimel.
"Loomade Nimel" taunib vägivalda (Postimees, 02.02.2009)
Loomakaitsjate liikumine «Loomade Nimel» peab oluliseks rõhutada, et liikumine ei poolda vägivalda ja seaduste rikkumist ning et kõik nende aktsioonid kahe ja poole tegutsemisaasta jooksul on korraldatud seadusega ettenähtud korras.
Kliimasoojenemise peatab dieet (SLÕhtuleht, 07.09.2008)
ÜRO ilmastikunõukogu juht Rajendra Pachauri kinnitab, et pääseksime kliimasoojenemisest, kui inimesed loobuksid liha söömisest ühel päeval nädalas. Veiseliha tootmisel vallanduv metaan on 23 korda ohtlikum kui kõigi autode poolt õhku paisatav CO2.
Loomapiinamine jäägu igaveseks minevikku (Delfi.ee, 07.08.2008)
Viimasel ajal on tõesti ilmunud suuremal hulgal uudiseid loomi puudutavatel teemadel. Kas loomade revolutsioon, küsib Laur Koni Delfis. — Ja miks ka mitte?
Inimene annab ju oma käitumise ja suhtumisega ise loomadele põhjuse revolutsiooni teha. Loomad kannatavad üha inimese loodud ühiskonna tõttu. Inimene sunnib elama lausa oma normide ja standardite järgi, niisiis peaks loomadel tõesti olema õigus ülestõusule.
Aarne Ruben: Kui tsirkus jookseb laiali (Delfi.ee, 07.08.2008)
Kujutlegem nüüd tiigrit, hüääni või krokodilli, kes peab ümmargusel areenil mingi maiuspala eest küürutama, kellestki üle või millestki läbi hüppama. Ümberringi plaksutab vaimustuses jõuk, kellest igaühel on juures see metslooma nina jaoks nii ehmatav hais. Parfüümid, kosmeetika, hingeõhk, hambapasta, naha ja higi lõhn, mis oleneb toitumusest — kõik on vastik. Aplausimüra kohutab.
Võiks siis küsida — miks nad siis sooritavad neid trikke, või katimurutarlikult pärides: millest siis see „loom-artistide eriline õhin tsirkusenumbreid sooritades“?
Seda nimetatakse dressuuriks. Sa tead, et sind ootab ees maiuspala, kui sa seisad ühel käpal hästi. Jätad selle tegemata — võid pärast ka karistada saada. Täiesti võimalik, et eriti kogenud trikitajaid enam sugugi ei karistata, kuid nemad on juba ammu selgeks õppinud robotliku allumisviisi.
Fotod Tsirkusetuuri loomadest puuris ja laval (Maaleht.ee, 25.07.2008)
Etenduses teeb kaasa seitse krokodilli, kaks ahvi, kaks ilvest, neli lõvi, kolm hüääni ja kuuemeetrine püüton. Lisaks reisivad tsirkusega koos hundid, kes on varem teinud etendustes kaasa, kuid praegu on Viikna sõnul oma 12 - 13 eluaastaga selleks liiga vanad.
Loomad reisivad puurides suurtel veokitel ning sealt välja saavad nad etenduste ajal inimestele esinedes. Kõik loomad tundusid esmamuljel seltsivad ning tundsid inimeste vastu huvi. Nii hüäänid kui hundid ootasid, et neid sügataks. Etenduse algust kuulutava muusika läksid hundid elevile ja hakkasid korraks kooris ulguma.
Loomakaitsjad protestivad Hiiumaal Tsirkusetuuri vastu (Maaleht.ee, 23.07.2008)
Kolmapäeval korraldasid Liikumise Loomade Nimel toetajad Hiiumaal etendustega alustanud Tsirkusetuuri juures meeleavalduse, et protesteerida loomade kasutamise vastu tsirkuses ja juhtida inimeste tähelepanu loomade halvale olukorrale.
Peamiselt mandrilt ning ka Soomest saabunud noori ajendas meelt avaldama tsirkuseloomade halb olukord.
"Tsirkuses loomi kasutavate inimeste jaoks on oluline äri, meile loomad," sõnas Taperson, kes soovis minna loomade olukorda ka ise kontrollima, kuid polnud selleks esialgu Tsirkusetuuri korraldajalt Lauri Viiknalt luba saanud.
Politsei viis ära kolm alasti meeleavaldajat (Postimees.ee, 16.07.2008)
Politsei viis loomakaitsjate meeleavalduselt Briti saatkonna eest ära kolm alasti meeleavaldajat. Ülejäänud kümmekond Eestist pärit loomakaitsjat jätkasid meeleavaldust.
Meeleavaldajad protesteerisid karunaha kasutamise vastu kuninganna kaardiväelaste mütsides. Nende väitel võib ühe mütsi jaoks kuluda terve karu nahk.
Loomakaitsjad ütlesid, et paljusid tapetavatest karudest tulistatakse mitu korda enne suremist, mõned põgenevad jahimeeste käest ja surevad verekaotusesse ning kui tapetakse emaseid karusid, surevad orvuks jäänud karupojad nälga.
«Oleme täna siin, et paljastada alasti tõde kuninganna valvurite mütside kohta. Suurbritannia kaitseministeeriumi käed on verised, lubades mõrvata karusid üksnes dekoratiivsete mütside hankimiseks. Ilusad tehismaterjalidest alternatiivid on vabalt saadaval,» ütles kampaania koordinaator Lauren Bowey.
Loomakaitsjad jätkavad Tsirkusetuuri vastu protestimist (Postimees.ee, 05.07.2008)
Eesti loomaõiguslaste liikumise Loomade Nimel on korraldanud loomi kasutavate tsirkuste vastaseid meeleavaldusi ja lendlehtede jagamisi alates käesoleva aasta maikuust. Samal ajal on Eesti Loomakaitse Selts algatanud metsloomi kasutavate tsirkuste keelustamise eelnõu riigikogus. Liikumine Loomade Nimel ja Eesti Loomakaitse Selts on avalikkusse poole pöördunud ka ühise loomi kasutavaid tsirkusi tauniva ühisavaldusega.
Meeleavaldus tsirkuse ees küttis kirgi (Pärnu Postimees, 04.07.2008)
Kuigi tsirkusetuuri korraldaja Lauri Viikna lubas meeleavaldust rahuga võtta, taheti protestijatele lõpuks politsei kutsuda. Samuti said noored kuulda dresseerija Viktor Nikulini sõnavalingut.Nähes protestijate plakatil hüääni pilti, läks mees endast välja ja kuulutas, et loom kuulub Ukraina riiklikule tsirkusekompaniile ja meeleavaldajatel polevat olnud õigust teda pildistada.
Kas inimestele meeldiks nende puuris näitamine? (Pärnu Postimees, 04.07.2008)
Pärnu kesklinnas peatuva tsirkusetelgi juures meelt avaldanud loomaõiguslaste eesmärk on teadvustada üldsusele tõika, et metsloomade kasutamine tsirkuses meelelahutusobjektidena on väär ja läheb vastuollu loomade heaolu üldpõhimõtetega. “Meie peamine eesmärk on lõpetada metsloomade kasutamine meelelahutusäris, sest kellegi heaolu arvelt kasu teenida on lihtsalt ebaõiglane,” sõnas Mering.
Loomaõiguslased: tsirkus on piinamine (ERR, 02.07.2008)
Loomi kasutav tsirkus on vildakas äriskeem – teenuse pakkuja ja tarbija suhe on täiesti ebavõrdne. Sellisest suhtest nõuab inimene maksimumi, allutades nii looma keha kui ka vaimu. Kas meelelahutus seisnebki selles, et inimesed tulevad kodust ja töölt korraks ühte suurde lärmakasse telki istuma ja vaatavad, kuidas loomad püüavad piitsa saatel sooritada inimese jaoks nii igapäevaseid trikke?
Noored sotsid ja rohelised loomatsirkuse vastu (Delfi, 19.06.2008)
Noored sotsiaaldemokraadid ja rohelised toeatavad Eesti Loomakaitse Seltsi ja liikumise Loomade Nimel püüdlusi keelustada Eestis metsloomade kasutamine tsirkustes. Austria, Horvaatia ja Ungari on vastavad seadusemuutused juba teinud. Arutelud võimaliku keelustamise üle käivad Inglismaal, Hollandis ja ka Euroopa Liidus laiemalt, teatas Noorte Sotsiaaldemokraatide esindaja.
KATRIN VELS: loomatsirkus on surnud – elagu tsirkus! (Eesti Päevaleht, 02.06.2008)
Pole kahtlust, et tsirkuseloomade dresseerijate hulgas on häid inimesi, kes armastavad oma loomi ning kes kannavad loomade eest parimat hoolt, niivõrd kui see tsirkuse tingimustes on võimalik. Probleemi põhjus on aga palju sügavamal – tsirkus kui selline (eelkõige rändtsirkus) ei suuda oma olemuse tõttu tagada tsirkuses kasutatavate metsloomade heaolu, isegi kui tänu tublidele töötajatele oleks tegemist oma loomade eest kõige hoolitsevama tsirkusega maailmas. Tsirkuse negatiivne mõju avaldub eelkõige just metsloomadel. Metsloomade all mõeldakse siin loomi, kes pole põllumajandus- ega lemmikloomad, st kes pole inimese poolt aastatuhandete vältel kodustatud. Teaduslikult on tõendatud, et metsloomade kohustumisvõime on kodustatud loomadega võrreldes tunduvalt madalam.
Loomade tsirkuse küündimatu piinamine (Eesti Päevaleht, 02.06.2008)
Miks muidu väidab Viikna, et kiskjate omanik Nikulin peab loomad hukkama, kui tsirkus Eestis seisma peaks jääma. Nikulin kinnitas, et tal ei ole iialgi kavas oma loomi magama panna ja mul ei ole põhjust tema sõnades kahelda. 15 aastat oma loomadega koos töötanud artist ei suudaks iialgi ühe väikese Eesti-turnee peatudes oma loomi lihtsalt teise ilma saata, kuna piletitulu jäi saamata. Viikna aga väidab, et mis Nikulinil muud üle jääb kui raha ei ole. Jääb ikka küll. Kindlasti on kogenud artist arvestanud, et aastad ei ole vennad ja mõni suvi võib olla eelnevatest kehvem. Väga ebausutav, et kahe kõrgharidusega dresseerija elab romantilise rändartisti kuvandi järgi peost-suhu ja on oma elu planeerinud vaid päikesetõusust loojanguni.
Loomakaitsjad korraldavad Briti saatkonna ees piketi (Postimees.ee, 01.06.2008)
Loomakaitsjate teatel võib ühe mütsi tegemiseks kuluda terve karunahk ning paljusid karusid püütakse lõksudega, mis põhjustab neile päevadepikkuseid kannatusi. Suurbritannia parlament võttis 2006. aastal vastu üleskutse kasutada kaardiväe mütside valmistamiseks kunstkarusnahka. Sellele kirjutas alla üle 200 parlamendisaadiku. Karuks maskeerunud loomakaitsja jälitab Ühendkuningriigi printsi Charlesi tema ringsõitudel ja kavatseb seda teha seni, kuni prints kasutab oma mõjuvõimu, et lõpetada Suurbritannia seotus karude tapmisega.
Klaasist tapamajade fenomen. Intervjuu LN aktivisti Loore-Emilie Raaviga.
Mida arvad tsitaadist: „Kui tapamajad oleksid klaasist, oleksime me kõik taimetoitlased“? Ma usun, et see tsitaat on üsna tõene. Vähemalt oleks taimetoitlaste protsent sellisel juhul kindlasti suurem, kui see on seda praegu.

Raadio Kuku: Tsirkusetuuri korraldaja pakkus loomakaitsjatele hunte (Raadio Kuku, 28.05.2008)
Tsirkusetuuri korraldaja pakkus loomakaitsjatele hunte. Lauri Viikna intervjuu Kuku raadiole. Kuula intervjuud siin.
Rändtsirkus pakkus loomakaitsjatele viit hunti (delfi.ee, 28.05.2008
Kuku raadio saates nimega "Saade" üritasid ühist keelt leida Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Heiki Valner ja tsirkusetuuri korraldaja Lauri Viikna. Loomakaitse selts on saatnud 13 omavalitsusele kirja, milles palutakse tsirkusetuuri oma territooriumile mitte lubada. Valner ütles, et tsirkus on loomakaitse seaduse rikkumine, sest keegi ei tea, kuidas loomi dresseeritakse ning tihti võivad meetodid olla vägivaldsed.
Loore Emilie Raav: tsirkus – ennenägematu harmoonia! (Postimees, 09.05.2008)
Tsirkusetuuri korraldaja Lauri Viikna suutis 1. mail ETV meelelahutussaates «Paar» ehedalt demonstreerida, kuidas krokodillile tegelikult ikka üldse ei meeldi, kui talle pead lõugade vahele topitakse ja kuidas metsikud loomad kurjad on... Miks peaks keegi hirmsasti tahtma, et talle midagi vägisi suhu topitakse? Ja seda selleks, et oleks põnev vaadata! Seejärel oli saatejuht üllatunud, et loom tahab jalga lasta. Palun öelge üksainus põhjus, miks sellisesse olukorda pandud loom ei peaks tahtma põgeneda, kui teda jõuga sunnitakse tegema asju, mis talle ei meeldi? Ja muidugi on hüään kuri – ta on ju kiskja!
Lõpp piinarikastele loomakatsetele (delfi.ee, 09.05.2008)
Kaasaegse demokraatliku maailma lipukirjaks on õiglus. Ka lemmikloomadel on enamikus riikides juriidilised õigused, mis on igas mõttes loomulik ja vajalik, sest loomadel on emotsioonid, tunded ja aistingud nagu inimeselgi. Seega on nende väärkohtlemine täie õigusega ebaseaduslikuks kuulutatud. Ometi on lemmikloomade õigused farsiliku maiguga. Kassid, koerad, hamstrid, jänesed ja teised meie lemmikud jäävad kõigist oma õigustest ilma peale seda, kui nad on kuulutatud loomkatselaborite varaks.
Viikna: tsirkuses ei piinata loomi
Tsirkusetuuri korraldaja Lauri Viikna lükkab oma vastulauses Noortele Sotsiaaldemokraatidele ümber mitmeid nende esitanud väited ning leiab, et tsirkuseloomade elu ei ole halb. Tsirkusedirektorina puutun pidevalt kokku loomakaitse teemadega. Nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid arvamusi.
Üritus "Loom(adeta) katsed" Tartus (Postimees.ee, 08.05.2008)
Vastukaaluks Skandinaavia Katseloomateaduse Seltsi (Scand-LAS) rahvusvahelisele aastakonveretsile, mis toimub 8.-11. mail Tartus, korraldab Eesti loomaõiguslaste liikumine Loomade Nimel Tartus tasuta ürituse „Loom(adeta)katsed", et informeerida avalikkust loomkatsetega seotud eetilistest probleemidest. Otsitakse vastuseid küsimustele, kas loomkatsed võivad olla iganenud, ebatõhusad, ebaeetilised ja ebahumaansed. Kas loomkatsetele on olemas alternatiivid?
Tartus üritused loomkatsete poolt ja vastu (delfi.ee, 08.05.2008)
Loomaõiguslaste liikumine „Loomade Nimel“ korraldab Tartus ürituse „Loom(adeta)katsed“, mille meesmärgiks on informeerida avalikust loomkatsetega seotud probleemidest. Üritus toimub samal ajal Tartus toimuva Skandinaavia Katseloomateaduse Seltsi (Scand-LAS) rahvusvahelisele aastakonverentsiga. 8.- 11. maini toimuval üritusel tulevad kõne alla järgmised küsimused: kas loomkatsed on iganenud, ebatõhusad, ebaeetilised ja ebahumaansed? Räägitakse veel loomkatsete võimalikest alternatiividest ja muudest asjakohastest teemadest.
Noorsotsid kutsuvad üles loomi kasutavaid tsirkusi boikoteerima (Greengate, 07.05.08)
Noorsotsid kutsuvad üles loomi kasutavaid tsirkusi boikoteerima (Postimees, 07.05.08)
Noorsotsid paluvad boikottida Lauri Viikna korraldatavat tsirkusetuuri [FOTOD] (Ekspress, 07.05.08)
Noored Sotsiaaldemokraadid kutsuvad inimesi üles mitte külastama Eestis toimuvat tsirkusetuuri "Loomade tsirkus", mida korraldab Lauri Viikna osaühing LEIF ning ka teisi tsirkusi, mis kasutavad inimestele meelelahutuse pakkumiseks loomi.
Loomakaitsjad: tsirkusetuuril osalevate loomade tingimused on halvad (Postimees, 05.05.08)
Loomakaitsjad: tsirkus on loomapiinamine (Delfi, 05.05.2008)
Loomakaitsjad: tsirkusetuuril osalevate loomade tingimused on halvad (Postimees, 05.05.2008)
Eesti Loomakaitse Selts ja Eesti loomaõiguslaste liikumine Loomade Nimel taunivad loomade kasutamist sel suvel Eestis ringi rändaval tsirkusetuuril.rnrnSel suvel toimub Eestis tsirkusetuur «Loomade Tsirkus», kus iga päev mitmeid tunde kestvates etendustes sunnitakse osalema mitmeid eksootilisi loomi, sealhulgas lõvisid, hüaane, ahve ja krokodille, samuti ilveseid ja hunte.rnrn«Loomi kasutatavate tsirkuste näol on tegu loomade heaolu ning tegutsemisvabaduse olulise piiramisega. Loomad ei saa tsirkuses käituda liigiomaselt ja nende loomulik elurütm on häiritud,» teatasid loomakaitsjad täna tehtud avalduses.
Loomadeta loomkatsed? (Sinu võimalused (voimalused.ee), 28.04.2008)
Näiteks aspiriin on kassile mürk ja koertel ei tekita suitsetamine kopsuvähki. Loomkatsetest lähtuvalt on sidrunimahl surmav mürk, aga näiteks arseen, surmaputk ja botuliin on turvalised. Närilistel ei esine sama vähivorm, mis inimestel, kuid sellest hoolimata kasutatakse vähiuuringutes enamasti just pisinärilisi. Paljud ravimid, mille avastamine omistatakse tavaliselt loomkatsetele, näiteks penitsilliin, viibisid just loomadel eksperimenteerimise tõttu. Penitsilliini katsetati algul jänestel, kuid neil ei esine selliseid bakteriaalseid haigusi, mille puhul see ravim aitaks, seetõttu ei peetud ravimit esialgu efektiivseks. Kui aga katseloomadeks oleks valitud merisead või hamstrid, oleks penitsilliini hakatud pidama mürgiks, kuna see tapab need loomad.
Kerttu Rakke veerg: liivakasti-loomakaitsjad (Postimees, 12.04.2008)
Üleeilsetes uudistes jahmatas mind klipp, kus kamp loomakaitsjaid piketeeris Vene saatkonna ees. Põhjus lihtne: Venemaal lubatakse tappa igas vanuses hülgeid ning raha pärast tehakse seda meeletult. Edevate moemajade tellimusel on eriti populaarsed vaevalt kahenädalased imepehme kasukaga hülgepojad. Piketeerijad olid muidugi sellise teguviisi vastu. Nende ja saatkonnatöötajate arusaamatuste vahele näidati vastikuid ja rõvedaid kaadreid hüljeste tapmisest (vabandust, ei suutnud vaadata!). Igasugused tapatalgud on ebaõiglased ning mida nunnum ja abitum on ohver, seda suurem on õiglustunne, mis kohustab tegutsema. Allkirja andma või koguni sõna võtma.
Fotod: pikett hüljeste kaitseks (Kalev.ee, 10.04.2008)
Täna toimus Tallinnas Vene saatkonna vastas pikett, milles osalejad väljendasid oma rahulolematust noorhüljeste hoolimatu tapmisega Venemaal Arhangelski oblastis.„Me kogunesime siia selleks, et anda Venemaa saadikule Eestis üle palve mõjutada kõigi võimalike vahenditega loobuma Venemaad otsusest lubada Norra firmal GS Rieber Skin tappa sada tuhat Valge mere noort hüljest,“ selgitas piketeerijate manifesti üks ürituse organisaatoritest Kristiina Mering.
Video: Loomakaitsjad protestisid Vene saatkonna juures hüljeste pärast (SL Õhtuleht, 10.04.2008)
Videoreportaaž: loomaõiguslased protestisid hülgepoegade tapmise vastu (EPL, 10.04.2008)
Loomakaitsjad protestivad Vene saatkonna ees (Delfi, 10.04.2008)
Mitmeid meeleavaldusi korraldanud loomaõiguslaste liikumise Loomade Nimel teatel soovitakse Valge mere kaldal surmata 100 000 hülgepoega Norra firma GC Rieber Skinni jaoks, kes kasutab hülgenahka oma toodetes. Loomakaitsjate teatel halvatakse hülgepojad tavaliselt löögiga pähe, mis tähendab, et paljud nülitakse elusalt. Liikumise teatel loobus näiteks moefirma Gucci hiljuti tänu loomaõiguslaste organisatsiooni PETA survele hülgenaha kasutamisest oma kollektsioonides.
Venemaa plaanib keelustada jahi hülgepoegadele (Postimees, 09.04.2008)
Eesti loomaõiguslaste liikumine Loomade Nimel korraldab homme Tallinna vanalinnas Venemaa Föderatsiooni suursaatkonna ees samuti meeleavalduse, protestimaks idanaabrite juures toimuva massilise hülgepoegade tapmise vastu. Venemaa saatkonnale antakse piketil üle palvekiri, kutsumaks sealseid võime üles kasutama kõiki nende võimuses olevaid vahendeid, et peatada hülgepoegade massiline tapmine Arhangelskis, kus ühele Norra firmale on antud luba tappa seekord koguni 100 000 hülgepoega.
Vene saatkonna ees protestitakse hülgepoegade tapmise vastu (Postimees, 07.04.2008)
10. aprillil kella 15.00-16.00 toimub Tallinna vanalinnas Pikal tänaval Venemaa Föderatsiooni suursaatkonna ees meeleavaldus, protestimaks Venemaal toimuva massilise hülgepoegade tapmise vastu. Piketil antakse üle palvekiri Venemaa saatkonnale, kutsumaks saatkonda üles kasutama kõiki nende võimuses olevaid vahendeid, et peatada Arhangelskis hülgepoegade massiline tapmine, vahendas liikumine Loomade Nimel. Tapmist soovib läbi viia Norra firma GC Rieber Skinn AS jaoks, kes kasutab hülgenahka oma toodetes. Firmale on antud luba tappa 100 000 hülgepoega Valge mere kaldal, Arhangelski piirkonnas.
Loomakaitsjad avaldavad Tallinnas meelt (Postimees, 03.04.2008)
Loomakaitsjad alustasid neljapäeva pärstlõunal Tallinna kesklinnas karusnahatooteid müüva kaupluse ees meeleavaldust, kutsudes inimesi nende toodete ostmist lõpetama. Loomakaitsjate aktsioon on osa ülemaailmsest kampaaniast, mille eesmärk on kutsuda Escada moekorporatsiooni karusnahatoodete müügist loobuma. Ülemaailmse liikumise kodulehekülg on http://www.escada-campaign.org internetis.
Loomaõiguslased Vikerraadios (Uudis+, 03.04.2008)
Kaks Loomade Nimel aktivisti räägivad Vikerraadio otsesaates, mis on loomaõiguslus ja miks protesteeritakse Escada vastu. Intervjuu algab umbes 10. minutil peale Uudis+ saate algus.
Video: Loomakaitsjate meeleavaldus kesklinnas (Äripäev, 03.04.2008)
Liikumine Loomade nimel korraldas täna Tallinna kesklinnas Finest Fashions`ile kuuluva Escada poe ees meeleavalduse karusnahast toodetega kauplemise vastu.rn2007. aasta sügisel algas Escadas toimuva karusnahaga kauplemise vastane rahvusvaheline kampaania, milles osaleb ka Eesti loomaõiguslaste liikumine Loomade Nimel. Teistest Euroopa riikidest on esindatud: Austria, Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Holland, Šveits, Suurbritannia. Liikumise Loomade nimel esindajate sõnul ei lõppe kampaania enne, kui Escada eemaldab oma kollektsioonidest kogu ehtsa karusnaha.
“Karusnahatööstus on äri, mis põhineb loomade tapmisel luksuse nimel. Karusnahafarmides hoitakse metsloomi liigile mitteomastes tingimustes. Stress tekitab loomadel kannibalismi, korduvliikumist ja enda vigastamist. Loomadele tekitatav kahju ei ole karusnahka väärt,” seisab loomakaitsjate pressiteates.rnrn2007. aasta sügisel algas Escadas toimuva karusnahaga kauplemise vastane rahvusvaheline kampaania, milles osaleb ka Eesti loomaõiguslaste liikumine Loomade Nimel. Selliste konkreetsele firmale suunatud karusnaha vastaste kampaaniate raames on karusnahast toodetest loobunud kümned firmad, s.h Zara, H&M, Tommy Hilfiger, Burton jne.

Loomakaitsjad piiravad sisse Escada poe (Reporter, 31.03.2008)
Loomakaitsjad teatsid täna, et korraldavad neljapäeval Tallinna kesklinnas meeleavalduse: aktivistid soovivad karusnahatoodete müügi ja ostmise lõpetamist.
Naturaalnahk vs kunstnahk ehk kisklemine naha pärast nii et karvad lendavad! (Riina Robinson. Avenüü, 01.01.2008)
Möödunud sajandi lõpukümnenditel hakkasid moemaailma raputama loomaõiguslaste, PETA liikumise (People for Ethical Treatment of Animals) rünnakud karusnahatööstuse, aga ka meditsiiniliste loomkatsete vastu - süüdistuseks loomade julm kohtlemine. Lõhuti farme ja laboratooriume, tekitati füüsilisi vigastusi loomakasvatajatele, rünnati isegi panku, kes eelnimetatuid rahastasid. Kasukakandjaid valati tänaval punase värviga üle ja karusnahku reklaamiva Vogue'i toimetajale visati restoranis lauale surnud pesukaru. Ahistati karusnahkadega äritsevaid moebutiike ning nende klientidele demonstreeriti võikaid (aga tihtipeale ebausaldusväärsetest allikatest pärit) videosalvestusi loomade tapmisest ja nülgimisest. Karusnahavastaseid demonstratsioone jagus kõikjale.
Maailma suurim rebaste farm Audrus suleb uksed (Ärileht, 23.11.2007)
Põhjuseid, miks ligi viieküm-neaastase ajalooga ja maailma üks suurimaid rebasekasvandusi karusnahatootmise lõpetab, on ettevõtte juhi Ragner Matsalu sõnul palju. “Üks neist on kindlasti viimase kolme aasta jooksul kokku kaheksa miljoni kroonise kahjumiga töötamine,” tõdes ta. “Samuti on tõusnud looma-sööda hinnad ning töötajad soovivad saada senisest kõrgemat palka, mida ettevõtte finantsolukord aga välja ei kannata,” sõnas Matsalu. Töötajaid on rebasekasvanduses 42 ja kuna nad kõik pole Audrust, ei tohiks koondamine valla tööpuudust oluliselt tõsta. Samuti on likvideerimise mõjuvaks põhjuseks see, et 2009. aastal jõustuvad karusnaha-farmidele Euroopa Liidu uued nõuded, mille täitmiseks oleks Audru rebasekasvandusel tarvis vähemalt kümne miljoni krooni suurust rahasüsti. Ettevõttel endal sellist summat kuskilt aga võtta pole. “Seda pole kahjuks ka kuskilt mujalt tulemas, kuna ükski finantsasutus ei soovi investeerida ettevõttesse, kellel on palju vaenlasi,” rääkis ta.
Reporter.ee: Audru rebasekasvandus tahab surmata 23 000 rebast (Postimees, 23.11.2007)
Audru karusnahafarmi omanikud otsustasid pärast aastast vaagimist rebaste kasvatamine lõpetada, sest ettevõtmine ei tasu end majanduslikult ära, vahendas Reporter.ee videolõik. Möödunud aastal teenis firma ligi 3 miljonit krooni kahjumit. «Ma loen kõige tähtsamaks seda, et järgmisest aastast hakkavad kehtima uued Euroopa Liidu seadused ja nõuded puurikarusnahkade pidamise kohta,» rääkis rebasefarmi omanik Ragner Matsalu. «Need nõuded on küllaltki konkreetsed ja karmid.»
Rebasefarm ja selle asukad lõpetavad olemasolu… (Reporter.ee, 23.11.2007)
Samal ajal, kui Eesti loomaõiguslaste liikumine võitleb karusloomade elu eest, peab Audru rebasekasvandus vajalikuks surmata tuleva aasta 1. veebruariks 23 000 rebast.
Loomaõiguslased: surnud loom ei kaunista! (Eesti Päevaleht Online, 23.11.2007)
"Me ei lõpeta enne, kui kõik farmid on Eestist kaotatud!" hüüdis rongkäiku juhtinud noormees. Meeleavaldajad olid õnnelikud, et Pärnumaal asuv Audru karusnahafarm tegevuse lõpetab. Rongkäik kulges rahumeelselt läbi vanalinna, teavitamaks inimesi karusnahaga seotud eetilistest ja ökoloogilistest probleemidest. Karusnaha saamiseks peetakse metsloomi, näiteks rebaseid ja naaritsaid, sünnist surmani väikestes traatpuurides. Intensiivne vangistus ei ole loomade loomulik eluviis ning põhjustab neile füüsilisi kannatusi ja psüühikahäireid, sealhulgas enesevigastamist, kannibalismi ja stereotüüpset käitumist.
Fotod: Protest karusnahaäri vastu (Äripäev, 23.11.2007)
Tallinna vanalinnas toimus täna pärastlõunal loomaõiguslaste karusnahkade kasutamise vastane protestirongkäik. Umbes 30 inimesest koosnenud rahvahulk tegi vanalinnas väikese jalutuskäigu, mille vältel protestiti valjuhäälselt karusnahaäri vastu, samuti jagati möödakäijatele lendlehti.
Loomaõiguslased protesteerivad karusnahaäri vastu (Postimees, 21.11.2007)
Intensiivne vangistus ei ole loomakaitsjate sõnul loomade loomulik eluviis ning põhjustab neile füüsilisi kannatusi ja psüühikahäireid. Karusloomakasvatus on oma julmuse tõttu paljudes Euroopa riikides rangelt reguleeritud või keelustatud, sealhulgas Austrias, Horvaatias, Iirimaal, Rootsis, Šveitsis, Iirimaal ja Suurbritannias.
Karusnahk on valus! (Delfi, 16.11.2007)
Neljapäeva õhtul toimus karusnahavastane meelavaldus kaupluse Escada ees. Kümmekond noort avaldasid meelt karusnaha kasutamise vastu rõivatööstuses.
Karusnahavastased protestisid jälle (SL Õhtuleht 15.11.2007)
Kümmekond loomakaitsjat protesteeris täna õhtupoolikul Tallinna kesklinnas karusnahatooteid müüva kaupluse Escada ees nahkade kasutamise ja ostmise vastu. Loomakaitsjad jagasid ajavahemikul kella 16st 17.30ni poest, Rävala pst 5, möödakäijatele lendlehti, mis kutsusid üles lõpetama karusnahkadega kauplemise. Escada kauplus sulges aktsiooni toimumise ajaks oma uksed. Loomakaitsjad on varemgi tänavail ja poodides lärmi löönud - viimati 27. oktoobril. Arvata võib, et taoline aktsioon ei jäänud viimaseks.
Jaht ja eetika (Eesti Ekspress 15.11.2007)
Avatud maailmas on üldteada asi, et näiteks Kanadas peetakse päris tuliseid vaidlusi ja kohati käsikähmlusigi nendesamade hüljeste küttimise üle. Ühed ütlevad, et hülgeid on aegade algusest peale jäält kütitud ja see peab jätkuma nii kalavaru kaitseks kui ka traditsioonilise põhja elustiili hoidmiseks. Teised leiavad, et hülgejaht tuleks keelata. Ja siingi jagunevad argumendid: ühtede meelest on hüljes hävimisohus liik, teiste meelest on hüljes lihtsalt nii nunnu ja loomade tapmine iseenesest on kurjast. Viimane argument pääses mõni aeg tagasi maksvusele ka demokraatia ühes kantsis, vanal heal Inglismaal, kus urbanistlike inimeste argumenti rebasejahi keelamisest toetas ülekaalukalt rohkem inimesi kui maainimeste argumenti traditsiooni hoidmisest ja rebaste populatsiooni arvukuse reguleerimise tarvidusest.
Karuslooma puuri avama...seanahast saabastes! (Eesti Päevaleht Online, 13.11.2007)
Selle koha pealt ma väga ei usu, et naaritsa või sooblinahku kandev isend on nende lihast ka mõne periood elatunud...või teate sellist? Nülgimise ja ilu nimel elu puuris hoida on võigas. Küll aga oleks igati tänuväärne kui kasukahimustajad näiteks Eesti looduskeskkonnast näiteks mingi ehk ameerika naaritsa kinni püüaksid ja neist endile kasukaid teeksid...selleks, et meie põlisliik, Euroopa naarits, oma elupaigad tagasi saaksid.Nii, et kasukahimulised: soobli-, rebase- ja naaritsapraade sööma või siis meie oludes minki ja kährikut küttima.
Loomakaitsjad: massiline kanatapp võib osutuda piinarikkaks (Eesti Päevaleht Online 06.11.2007)
Iga linnu elu võtmine peab olema tehtud viisil ja vahenditega, mis linnule kõige vähem valu ja kannatusi põhjustavad. Hukkamise peaks läbi viima koolitatud ja kompetentne inimene. Küsitav on, kas on võimalik tagada, et iga kana tapmine oleks selliselt korraldatud. Loomade haigus on tihti paratamatus, aga võimalik on muuta neid asjaolusid, mis loovad haiguse tekkeks soodsa pinnase. Alternatiiviks oleks linde puuris ja sellistes kogustes üldse mitte kasvatada. Gaasiga hukkamine on seaduslik. Aga kas see on ka humaanne ja mis oleksid sellele võimalikud alternatiiviid?
Loomakaitsjad protestivad Escada vastu (Delfi 27.10.2007 14:29)
Ülemaailmne protestiaktsioon on rahumeelne, kuid tegevusel hoiab silma peal ka politsei. Autode kojameeste vahele ja inimestele jagatavad lendlehed kannavad üleskutset mitte osta karusnahast valmistatud tooteid ning eriti Saksamaal Münchenis peakorterit omava firma Escada Groupi, sh Escada Primera, apriori, BIBA, cavita ja Laureli kaubamärkidega tooteid. Samuti soovitavad loomakaitsjad võtta ühendust Eestis suhteliselt vähetuntud Escada Groupiga, et väljendada neile otse protesti. Lendlehel on ära toodud ka firma kontaktid.
Loomakaitsjad protesteerisid Escada poe ees (Postimees.ee 27.10.2007 12:56)
Loomakaitsjate tänane protest on suunatud Escada poe vastu ning tavapäraselt laupäeviti avatud pood oli täna suletud. Protestiaktsiooni jälgis politseipatrull ja pealtnägijate sõnul kulges üritus rahulikult. Möödakäijate kinnitusel oli vähe nii protestijaid kui ka pealtvaatajaid. Loomakaitsjate lendlehe andmetel on Tallinnas toimuv protestiaktsioon osa ülemaailmsest kampaaniast. Protesteerijate sõnul hakkavad sellised aktsioonid toimuma kord kuus erinevate karusnahku müüvate kaupluste ees.
Eesti loomakaitsjad osalesid Peterburis toimuval piketil (Roheline Värav 20.10.2007)
Interfaxi teatel seisid nad koos kohaliku ühenduse «Liit loomade kaitseks» aktivistidega linnas plakatitega, kutsudes inimesi loobuma tsirkuses käimisest, ning jagasid lendlehti, milles kritiseerisid nende hinnangul loomade julma kohtlemist dresseerimisel. Varem on samalaadseid aktsioone korraldatud Moskvas ja Tallinnas. Kevadel piketeerisid liikumise Loomade Nimel liikmed ja teised vabatahtlikud Tallinnas linnahalli ees loomade kasutamise vastu Moskva jäätsirkuse etendusel. «Me arvame, et loomade koht on metsas,» ütles ettevõtmise üks korraldajaid Linda-Mari Väli toona.
Hiiumaa vajab loomade varjupaika (Hiiu Leht 05.10.2007)
Loomaõiguslased edastavad oma sõnumi tavaliselt piketeerides konkreetsete ettevõtete vastu, mis oma tegevusega põhjustavad loomadele vaeva. Samuti jagavad infot Internetis või kampaaniate teel. Loomaõiguslase jaoks on välistatud loomset päritolu toidu tarbimine. See ei tähenda mitte ainult loobumist lihast, vaid ka kanamunadest, võist, piimast jms. Samuti jälgivad loomaõiguslased hoolega kodukeemiapakendite etikette, mis peavad kinnitama, et toote valmistamiseks pole tehtud loomkatseid.
Tuleb karusnahaproteste (Maaleht, 30.08.2007)
Survegrupi Loomade Nimel algatusrühma liikme Maaja Mälli sõnul on tõenäoline, et edaspidi protestitakse alati, kui sügisene karusnahahooaeg algab. Mälli sõnul tuleb selle teema puhul aga selgelt eristada loomakaitsjaid, kes ei lähe palju kaugemale koduloomade õigustest, ning loomaõiguslasi, kes peavad sõjakäiku karusloomafarmide ning masspõllumajanduse vastu, jätavad karusnahapoodidesse hoiatavaid teateid, jagavad kogu maailmas spämmimeestele reostamiseks sadade ja isegi tuhandete loomkatsete ja väidetavate julmustega seotud firmade e-aadresse.
Loomakaitsjad kiusavad karusnahakauplejaid (Eesti Ekspress, 07.08.2007)
Eesti loomakaitsjad on aktiviseerunud ning lubavad 2017. aastaks sulgeda kõik karusnahafarmid Eestis ning tõrkujaid represseerida. The Baltic Times teatab BNSile viidates, et loomakaitseaktivistid lubasid Eesti 200le karusnahafarmile anda 10-aastase "armuaja", mille jooksul kavandatakse väiksemaid ja suuremaid rünnakuid farmidele, et nende omanikud midagi ei unustaks. Vaid need, kes teatavad avalikult, et sulgevad farmi, pääsevad aktsioonidest.
Loomakaitsja on südamega inimene (Noortekas@DELFI 20.04.2007)
Loomakaitsjad on inimesed, kellele vaadatakse ühiskonnas tihti viltu — mida need hullud hipid tulevad meie õue peale naaritsaid lahti laskma! Mõne inimese söögi, seksi ja võimalikult suure hunniku papi kokku ajamisele keskendunud ajju ei suuda mahtuda idee sellest, et keegi võiks mõelda ka teiste heaolule, saati veel siis, kui need teised on väidetavalt ajudeta neljajalgsed. Sest just nii paistab mõni homo sapiens oma eneseimetluslikus looduse krooniks olemise maanias mõtlevat: mõtlemiseks, tundmiseks ja kannatamiseks on justkui vaid inimloomad võimelised, ülejäänud elukad on aga kõndiv toormaterjal järejekordse kasuka või toreda ahjuprae tarvis. Topime puuri, hoiame vangis, tapame, nülime ja õgime oma tahtmist mööda. Loomade ekspluateerimine vähimagi südametunnistuspiinata on meie jaoks nii enesestmõistetav, et juba algkooli töövihikutes on täida-lüngad-ülesanded stiilis „Lehmalt saame … Sealt saame … Kanalt saame …”, kuhu tuleb siis vastavalt kirjutada, et piima või liha või mune. Muudkui saame ja saame, andmata midagi vastu.
Villu Tamme valimistel kandideerimist ei kahetse (Sakala 10.04.2007)
Punkarid on ju üldse ekspluateeritute, rõhutute ja diskrimineeritute eestkõnelejad ning eks ole loomadki väetid, kellel on raske kaitset leida. Eestis ei ole loomaõiguslus erinevalt muust maailmast küll veel nii kinnistunud, ent ots on lahti tehtud. Loomaarmastuse näide on seegi, et väga suur osa punkareist ei tarbi loomset päritolu tooteid. See ei kehti üksnes toidu kohta. Nad ei pane ka nahast või villast esemeid selga-jalga.
Loomakaitsjad tulevad taas tänavale (SL Õhtuleht 12.02.2007)
Hiinas puuduvad igasugused seadused karusloomade kaitseks. Loomakaitsjate teatel on Hiinas karusloomade tapmine maailma julmim. Ühenduse Swiss Animal Protection/EAST International uuringud paljastasid, kuidas farmide töötajad peksavad loomi pähe, suruvad nad maha ja astuvad neile peale enne kui naha maha nülivad. Nülitud loomade rümbad visatakse hunnikutesse, kus nad tihti veel 5-10 minutit elus on.
Loomad elus ja meedialoomad (Eesti Ekspress 11.01.2007)
Lehest surikaate imetlevaid lugejaid võib-olla üllatab, et mõned elu peremehed, inimesed, kellel on raha, armastavad meie looduskaunites kohtades pidada jahti autoaknast, lastes tulede valgusvihus looma maha ning jättes ka korjuse sinnapaika, sest ei leia seda üles. Igal jahihooajal jääb ka mõni karupere hasardis jahimeeste tõttu ilma emast - ja pojad on siis jälle ajalehes meie kõigi imetleda. Loomad tegelikus elus on Eesti inimesele sageli vaenlased, kellest vabanemiseks ta kasutab tugevama õigust ja luba tappa.
Silver Ükssilma lapselaps seisab loomade õiguste eest (Roheline Värav, 14.12.2006)
«Loomade ekspluateerimine on kaasa tulnud tööstusliku loomapidamisega, kus prioriteet ei ole mitte loomade heaolu, vaid väheste kulutustega võimalikult suure kasumi teenimine,» selgitas Linda-Mari. «Loomad ei saa liikuda ega piisavalt süüa, nad ei saa värsket õhku ega mingit kontakti inimesega, nende keha on deformeerunud ja mõistus tuhm.» Eesti karusnahafarmides valitsev olukord ei erine Linda-Mari sõnul sellest, mis on mujal, lisaks on enamus farme sulgenud ligipääsu ja salastanud oma asukoha.
Huulepulga ja puudri verine dünastia (delfi.ee, 13.12.2006)
Paljusid ühiskonna valupunkte hoitakse avalikkuse eest salajas, üheks selliseks on kindlasti loomkatsed kosmeetika- ja kodukeemiatööstuses. Vahel harva kajastab meedia küll mõnd eluskatsetega seotud sündmust, kuid seda tehakse neutraalses toonis ning teaduslikult distantsilt. Samas ei räägita kusagil katseloomadele põhjustatavatest piinadest ega arutleta selle üle, kas loomade ärakasutamine sellises tööstusharus on eetiline ja õige.

Rahvusvahelise loomade õiguste päeva tähistamine Eestis (08.12.2006 ELS: kuulutused)
Iga aasta 10. detsembril süütavad kogu maailma loomaõiguslased küünlad mälestamaks tapetud lemmikloomi, põllumajandusloomi, katseloomi ja karusloomi. Küünalde süütamise eesmärk on pidada meeles neid loomi, kes on pidanud inimeste tõttu kannatama ja taunida loomade piinamist, ärakasutamist ning inimeste vajadusteks tapmist.

Neljajalgne kana ja ämblikuniiti lüpsev kits (Eesti Päevaleht Online 02.12.2006)
Suurbritannias peatatakse iga molekulaarbioloogiline katse enne, kui katsealune loode jõuab tasemele, kus see võiks tunda valu. Loomaõiguslased ei pea seda aga piisavaks. Suurem osa neist piirdub piketeerimise või katseloomade röövimisega, kuid mitte kõik. Kõige vihasem organisatsioon on Loomade Vabastusrinne (ALF), kes ei pea paljuks kasutada ka vägivaldseid meetodeid.

Kes võitleb loomade nimel? (Postimees 18.11.2006)
«Kui liha sööd, ei tähenda automaatselt, et toitud tervislikult,» väidab Maaja. «Minu poolõde elab Soomes ja on olnud 22 aastat taimetoitlane ning tema laps on olnud kogu elu taimetoitlane ja arst ütleb, et ta on väga hästi arenenud 5-aastane tüdruk.» Pärisnahast kingi ja riideid neiu ka ei kanna. Kunstnahk peab tema sõnul hoopis kauem vastu kui karusnahk.

Loomasõprade ja politsei vahel läks kähmluseks (Postimees 11.11.2006)
Loomakaitsjate väitel on Eestis kümneid karusloomakasvandusi, kus loomad veedavad oma elu tillukestes räpastes puurides. Hoolimata sellest, et karusloomad on elanud juba põlvkondade kaupa puuritingimustes, ei ole nad kodustatud, sest kasvatajad pööravad tähelepanu ainult karusnaha kvaliteedi tõstmisele. Karusnahatööstus on ka keskkonnale väga kahjulik saastades vett ja tekitades palju looduses mittelagunevaid jäätmeid.

Kadri Simm: Kuidas toita maailma? (Eesti Päevaleht Online 02.09.2006)
Inimahvid on kindlasti ratsionaalsemad kui mõnepäevased imikud või vegetatiivses seisundis inimesed. Nad on ratsionaalsemad, tunnevad valu, kannatavad ja saavad aru. Järelikult põhineb meie eristus vaid sellel, et inimahvid on teist liiki. Bioeetik Peter Singer kasutab selle eristuse kohta terminit liigi-ism (speciesm – toim), paigutades selle ühte patta rassismi või ageism’iga (ageism on eakate diskrimineerimine – toim). See on diskrimineerimine selle põhjal, mis ei ole moraalselt relevantne ega puutu asjasse.

Öko-staarid (Femme.ee 25.07.2006)
Alyssa Milano hakkas taimetoitlaseks peale 9/11 katastroofi USAs. "Mu sõber tuli just New Yorgist ja ta kirjeldas mulle detailselt, kuidas seal oli tunda kõrbenud inimliha lõhna. See tuletas mulle automaatselt meelde seda, kuidas meie, inimesed loomi grillime." "Vaimselt võivad loomad ja inimesed olla erinevad, aga on täiesti ilmselge, et ka loomadel on tundeelu ja et nad tunnevad nii rõõmu kui valu," on öelnud Moby. "On kerge unustada seost hamburgeri ja lehma vahel, kellest pihv on tehtud. Aga ma sundisin end tunnistama, et iga söödud hamburgeri nimel pidi mõni lehm lõpetama ringikõndimise, hingamise ja ammumise." Moby seisukohta kinnitab Ameerika visionäär Jeremy Rifkin, kelle sõnul on loomad tunnevad valu, kannatust, stressi ja isegi armastust.
Loomade eest võitlejad süüdistavad tsirkust julmuses (Postimees 24.09.2005)
Köiel kõndivat karu täna ja homme Tallinna linnahalli vaatama minevad lapsed peavad esmalt silmitsi seisma protestivate loomakaitsjatega. Nad avaldavad meelt karude, koerte, kasside ja teiste tsirkuseloomade alavääristamise vastu, väites, et see saavutatakse piitsa ja prääniku abil, kirjutab Agnes Kuus. Loomakaitse seltsi Tartu osakonna juhataja Maaja Mäll rääkis, et ohtlike metsloomade, sealhulgas karude puhul saavutatakse kontroll hirmu läbi, ja mida keerulisem trikk, seda kindlam see on, et kasutusel on piitsad, konksud ja ogad.
Julm karusnahk (Delfi Naisteleht, 26.03.2004)
Karusnahk on saadud loomadelt, kes püütakse kas lõksu või kes kasvavad üles kitsastes puurides karusnahavabrikutes, mida tavatsetakse kutsuda karusloomafarmideks. Igal aastal tapetakse karusnahatööstuse tarbeks ligi 40 miljonit looma, samas jäävad karusloomadele mõeldud lõksudesse miljonit muud loomad, seahulgas meie kodused lemmikud kassid-koerad, aga ka ohustatud liigid. Iga kord, kui me loobume karusnahksest kasukast või karusnahksest kraest, aitame me vähendada loomade kannatusi. Karusloomad, näiteks rebased, naaritsad, tšintšillad, on loomad, kes sarnaselt meie koduloomadele kannatavad valu, hirmu, masenduse ja hoolimatuse all. Arvestades seda, kui palju sooje ja elegantseid alternatiive meil kauplusest valida on, ei ole karusnaha kandmine sugugi vajalik.
Neli miljonit mõrvatut (Eesti Ekspress 11.01.2001)
"Soome karusnahakasvandustes tapetakse aastas üle nelja miljoni rebase, mingi, kähriku ja tuhkru. Väikestes puurides ei ole loomadel võimalik käituda liigipäraselt, mistõttu loomad on stressis, hirmul, apaatsed - esineb isegi kannibalismi. Karusloomi hukatakse elektri, gaasi või kaela kahekorra keeramise teel. Ükski neist viisidest ei ole valutu. Loomad veedavad oma lühikese elu võrkse põhjaga puuris. Novembris-detsembris tapetakse süütud loomad nende naha pärast," kirjutavad loomade kaitsjad oma avaldustes.
Loomakaitse millenniumi vahetusel (Eesti Loomaarstlik Ringvaade 5-6/2000)
Loomaõiguslased tunnistavad loomad olemuslikult võrdväärsuseks inimesega: madalam intellekt ning võimetus rääkida on loomal ja lapsel võrreldavad (Regan and Singer, 1976). Populaarne filosoofiline põhjendus antakse sellele suunale Peter Singeri raamatus "Animal Liberation" (1976). Taimetoitlastest veganid keelduvad eetilistel kaalutlustel kasutamast igasuguseid loomse päritoluga produkte ja üldjuhul taunivad ka piima, munade, nahkesemete jms tarbimist.
Loomakaitse ja inimeste suhtumine loomadesse 1930. aastate Eestis (Hüperajakiri Mäetagused)
1935. aastal oli Eestis 22 loomakaitseseltsi ja -ühingut, kuhu kuulus 4500 täiskasvanud liiget. Neist 18 oli 1929. aastal ühinenud Eesti Loomakaitsjate Liiduks (edaspidi ka ELL). Loomakaitse põhimõtetest on ehk tähtsaim rakendusliku tegevuse filosoofiline alus. ELL lähtub Genfis asuva rahvusvahelise loomakaitse büroo sätestatud tegutsemispõhimõtetest, propageerides tegevuste mitmekülgsust ja loomakaitse eri aspektide integratsiooni. Uudne lähenemine taunib teoloogide seniseid seisukohti, mille järgi loomadel polevat õigusi ja nad peavadki täielikult sõltuma inimeste tahtest.